KKK
Mis on vererõhk?
Kui kõrge peab olema vererõhk?
Miks mu vererõhu mõõtmistulemused erinevad pidevalt?
Miks on vajalik vererõhu jälgimine kodus?
Nõuanded vererõhu mõõtmisel
Kõik lehed

Mis on vererõhk?

Vererõhk on rõhk, mida avaldatakse arteriseinale vere voolamisel läbi arterite. Rõhku, mida avaldatakse südame kokkutõmbumisel ja vere väljapaiskamisel, nimetatakse süstoolseks (kõrgeimaks või ülemiseks) vererõhuks. Rõhku, mida avaldatakse südame laienemisel ja vere voolamisel südamesse, nimetatakse diastoolseks (madalaimaks või alumiseks) vererõhuks. Vererõhku mõõdetakse tavaliselt õlavarrearterilt.


Kui kõrge peab olema vererõhk?

Maailma terviseorganisatsioon (WHO) on kindlaks määranud vererõhu standardi. See standard on üldine, kuid individuaalne vererõhk on inimestel erinev sõltudes vanusest, tervislikust seisundist jms. Oma vererõhu osas tuleks kindlasti nõu pidada arstiga. Üldised WHO poolt määratletud vererõhu piirtulemused on toodud allolevas tabelis.

  Süstoolne(mmHg) Diastoolne (mmHg)
 Hüpotensioon all 99
 
 Normaalne alla 139
 alla 89
 Piirväärtus 140 - 159
 90-94
 Hüpertensioon üle 160
 üle 95

Miks mu vererõhu mõõtmistulemused erinevad pidevalt?

Vererõhk on väga tundlik – see muutub iga südamelöögiga vastavalt südame liikumisele. Vaid mõne mõõtmistulemuse põhjal ei tohiks teha põhjapanevaid järeldusi. Vererõhku võivad mõjutada loendamatu arv tegureid alates mõõtmisele eelnenud füüsilisest või vaimsest pingutusest ja lõpetades õhutemperatuuri või aastaajaga. Kui soovite saada selget ülevaadet oma vererõhust tuleb teostada mõõtmisi regulaarselt iga päev pikema perioodi jooksul ning analüüsida tulemusi. Täpsema mõõtmisgraafiku koostamiseks soovitame konsulteerida oma pere- või raviarstiga.


Miks on vajalik vererõhu jälgimine kodus?

Olulised andmed arsti jaoks patsiendi tervisliku seisundi hindamiseks hõlmavad ka kõrgemaid ja madalamaid vererõhu väärtusi päeva piires koos nendega seotud vaimsete, füüsiliste ja keskkonnateguritega. Vererõhu väärtused soovitatakse üles märkida koos ilmastikutingimuste, elusündmuste, probleemide ja kasutatavate ravimitega.


Nõuanded vererõhu mõõtmisel
  • Kuna vaimne pingutus põhjustab vererõhu suurt kõikumist, tuleb vererõhku mõõta nii kehalise kui vaimse lõdvestuse seisundis.

  • Vererõhu kõrgenemist põhjustavad unisus, kõhukinnisus, ärevus, või rahutus, samuti võib vererõhk olla kõrgem pärast kerget treeningut või söömist.

  • Vererõhku tuleks mõõta siis, kui olete lõdvestunud, 1-2 tundi pärast sööki.

  • Kui tahate mõõta vererõhku pärast lõunasööki, siis ärge jooge söögi kõrvale alkoholi.

  • Urineerimistung põhjustab vererõhu kõrgenemist.

  • Vererõhk on kõrgem, kui külmetate. Mõõtmine tuleks läbi viia toatemperatuuril.

  • Vererõhk on kõrgem pärast tee või kohvi joomist ning pärast suitsetamist.

  • Vererõhku aitab stabiliseerida sügav hingamine 5-6 korda enne mõõtmist.

  • Vererõhu mõõtmise ajal ärge avaldage survet kõhupiirkonnalt. Mõõdetud vererõhu väärtus võib olla kõrgem, kui olete kummargil asendis (näiteks diivanil istudes või madala laua juures vererõhku mõõtes), kui tõstate toolil istudes jala üle põlve või istute ristijalu vaibal. Saadud vererõhu väärtus pole normaalne.

  • Tavaliselt tuleks mõõta vererõhku istuvas asendis. Kui soovite mõõta vererõhku lamavas asendis, siis teadke, et lamavas asendis mõõdetud vererõhu väärtus võib erineda istuvas asendis mõõdetud väärtusest.